Kristlik vaatenurk vallaliseks jäämisele

Piibel õpetab, et kristlastest vallalistel võib olla ainus pühendumus Jeesusele Kristusele, olles seega eelis oma abielus elavate kolleegide ees. Nad saavad täielikult keskenduda Jumala asjadele. See üks keskendumine võib vallalistele anda suurema õnne, kuna abielukohustused ja probleemid ei häiri neid.

On võimalik nautida vallalisena olemist, kuid see ei tähenda, et te kunagi ei abielluks. Tea, et Jumal on kontrolli all ja teab, mis on parim. Naudi vallalisust. See ei tähenda, et see kestaks igavesti. See on lihtsalt teie hetk.

Võib-olla on üks suurimaid hirme, mis üksikute kristlaste ees on üksi olla. Me kardame vananemist, haigust ja üksildust. Idee elukestvat suhet mitte leida on väga tõeline hirm. Vale uskumus, et üksildus võrdub tagasilükkamisega, võib põhjustada ebakindlust ja depressiooni. Abi võib olla sellest, kui meenutada, et Jeesus oli vallaline ja kuigi ta polnud abielus, oli tal palju sõpru.

Kahjuks ütleb ühiskond vallalistele inimestele:

• Ilma partnerita on nad puudulikud.

• Seksist hoidumine võib olla kahjulik ja repressiivne.

• Inimesed peavad olema abielus, et olla õnnelik.

Abielludes jagame aja oma abikaasa ja Jumala kutse vahel. Ainusus on võimalus arendada iseloomu. Mida ütleb Piibel vallalise olemise kohta? Ja kuidas me peaksime aru saama, et Jumal on abielusuhte kujundanud intiimsel sotsiaalsel viisil inimese kõige levinumaks väljenduseks?

Jumal kujundas abielu ja nimetas seda elu armu, Jumala andeks enamiku inimeste täitumiseks. Ja abielu on ainus suhe, milles seksuaalne lähedus üldse saab aset leida. Kuid see pole Jumala ainus kavand. Jumala sõnul on neid, kes peaksid jääma vallalisteks.

Kahjuks tunnevad paljud, et üksindus võrdub tagasilükkamisega. Või suhtub ühiskond neisse kui tagasilükkajatesse. Vallaline olemine pole Jumala paremuselt teine. Mõni leiab suurt rahuldust abielus olemises, teine ​​vallalisuses.

Niisiis, mehel ja naisel on oma elu eesmärk; loodud maailma asustamiseks ja selle üle valitsemiseks. Kõik see on lõpule viidud. Nüüd on maailm asustatud ja abielusuhtes olemine pole vajalik.

Ainus olek ei ole tingimata ravi vajav seisund. See on sama loomulik kui abielus olla. Kuid vastupidiselt levinud arvamusele ei taha kõik olla abielus, ehkki mõnikord võib tunduda keeruline vallaline olla. Et olla õnnelik, peame astuma esimese sammu. Negatiivsete mõtete kõrvaldamine vallalisusest.

Hea elu algab olukorra juhtimisest. Inimsuhted ei vasta meie vajadustele. Vajame seltskonda ja üksindust. Romantika puudumine on üks asi, kuid sõprade puudumine on palju hullem. Üksinda olemine on valik. Üksildus tekitab üksindust.

Ühiskond käsib meil leida õige inimene, siis oleme õnnelikud. Sama olukorraga on silmitsi nii üksikud kui ka abielupaarid. Tegelikult on palju üksikuid inimesi, keda üksindus ei kipu, samas kui paljusid abielus inimesi. Tõde on see, et õnn ja rahulolu tuleneb ainult Kristusest.

Vallaline ja rahulolev

Paljud eeldavad, et vallalised jäävad millestki ilma.
Kuid kas me võiksime ekslikus soovis kosjasobitajat mängida Jumala sõna vastu?

Tõsi, Piibel austab abielu.

'Abielu on kõigis auväärne ja voodi määrimata, aga jumal mõistab hoorajaid ja abielurikkujaid ' (KJV heebrealastele 13: 4).

Kuid kuskil pole öeldud, et vallaline olla vähem kui tavaline, soovitav või puudulik. See ütleb täpselt vastupidist, kiites ühe kapuutsiga. Piiblis on palju silmapaistvaid tegelasi, kes olid vallalised või lesed. Näiteks Eelija, Taaniel, Ristija Johannes, Jeremija, Paulus ja Barnabas, rääkimata Jeesusest. Oli ka jumalakartlikke lesknaisi nagu Naomi ja Anna, kes oli 84-aastane, kui Jeesuslaps templis pühitseti. Üksikud võivad tunda end läbikukkumistena. Peame meeles pidama, et vallaliste poolt ohverdamine ei piirdu ainult seksist loobumisega. Kuid abielus olevad inimesed saavad võimaluse omada järglasi. Ei saa olla suuremat maist ohverdust. Paljud käituvad nii, nagu oleks vallaline nagu haigus.

Kui aga vaatame Aadamat, näeme teda Eedeni aias oma elu tegemas ja seda, mida Jumal käskis tal teha. Algul polnud tal kedagi. Alles siis, kui Jumal ütles, et tal on vaja abistajat, sai ta aru, et on üksi. See õpetab, et me peaksime vallalistena keskenduma sellele, millele Jumal meid on kutsunud.